EKI keelekillud 2022: Eesti keel 370 aastat tagasi
Õhtusöök Põhja-Eesti talus 1650. aastate paiku ülestõusmispühal. Vestlus on koostatud Heinrich Stahli kirikuraamatute põhjal.
Pärisorjuse ajal oli Eesti talupoegade liikumisvabadus piiratud, mistõttu erinevused eri piirkondade keelekasutuse vahel aina suurenesid. Trükiteoste toel aga hakkasid kohamurrakute kõrval tasapisi üha enam levima ka keelekujud, mis olid tuntud kõigis piirkondades: kirjakeeled ehk murreteülesed ühiskeeled.
Põhjaeesti kirjakeele loojaks võib pidada Heinrich Stahli, kes avaldas 1630.–1640. aastatel enneolematus mahus (tuhatkond lehekülge) eestikeelseid tekste ning esimese eestikeelse grammatika koos sõnastikuga. Klipis hoiab pereisa käes ehtsat Stahli “Käsi- ja koduraamatut” (1632–38), mis anti 17. sajandi jooksul välja veel kolmes toimetatud kordustrükis. Söögipalve tekst pärineb Lutheri katekismust sisaldavast esimesest köitest, mida Stahl ise võrdles magusa emapiimaga, ning klipi alguses loetud tekst piiblikatkendeid sisaldavast kolmandast köitest, mida ta võrdles tugevama toiduga. Talurahvas sai tollal piiblitekstidest osa eelkõige kuuldeliselt, sest lugemisoskus hakkas laiemalt levima alles Forseliuse seminaris õppinud külakoolmeistrite kaudu.
Stahli kirikuraamatute keeles leidub palju saksapärasusi, näiteks väljend 𝑠𝑒𝑒 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑒𝑡𝑎𝑖𝑔𝑛𝑎 𝑠𝑒𝑒𝑠 𝑠𝑒𝑠𝑡 𝑘𝑎𝑣𝑎𝑙𝑢𝑠𝑒𝑠𝑡 kõlaks eestipärases sõnastuses 𝑘𝑎𝑣𝑎𝑙𝑢𝑠𝑒 𝑗𝑢𝑢𝑟𝑒𝑡𝑎𝑖𝑔𝑛𝑎𝑠 ‘juuretises’. Samas on Stahli tekstides ja sõnastikus talletatud ka rohkesti rahvapäraseid keelendeid, näiteks 𝑘𝑢𝑖𝑡𝑎𝑜 ’kuidas’, 𝑠𝑒𝑚𝑝𝑎̈𝑟𝑎𝑠𝑡 ’seepärast’, 𝑠𝑜̈𝑜̈𝑚𝑒𝑛𝑎𝑖𝑔 ’söömaaeg’, 𝑘𝑢̈𝑝𝑠𝑖𝑠 ’küpsetatud toit, praad’ ning arhailised küsivormid 𝑒𝑝𝑠 ‘kas ei’ ja 𝑜𝑛𝑛𝑒𝑘𝑠 ‘kas on’. Osa keelendeid on veel kasutusel praegusest pikemal kujul (nt 𝑘𝑎𝑎𝑠 ‘ka’, 𝑎𝑔𝑎𝑠 ‘aga’, 𝑠𝑖𝑑𝑒𝑠 ‘sees’, 𝑣𝑎𝑙𝑎𝑡𝑎𝑚𝑎 ‘vaatama’, 𝑠𝑜̈𝑜̈𝑘𝑒𝑡 ‘sööge’, 𝑗𝑎̈𝑡𝑘𝑜 𝐽𝑢𝑚𝑎𝑙 𝑙𝑒𝑖𝑏𝑎 ‘jätku leiba’).
Teksti autor Annika Viht.
Osades: Hilje Murel, Märt Avandi, Helina Tüür, Herman Avandi.
Meeskond: René Vilbre, Ester Urbala, Jaana Ratas, Karoliina Kull, Anu Lensment, Gristina Pahmann, Kaia Pihlak, Ants Martin Vahur, Karl Hallik, Tõnu Simm, Kristjan Süvaorg, Petr Sushkov, Ave Kuik, Gertrud Kinna, Heiki Soomre, Kertu Piits, Ando-Siim Kuldkepp, Danek Kaunissaare, Kairit Leibold, Gerly Tuisk, Helen Valkna.
Täname: TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava, Eesti Ajaloomuuseum, TLÜ arheoloogia teaduskogu, TÜ Postimehe Noor-Eesti grant, Schenkenberg OÜ, Kochi Aidad, Triinu Mets, Anu Randmaa, Lembe Maria Sihvre, Yngve Rosenblad.
1 view
67
11
9 months ago 00:03:30 1
EKI keelekillud 2022: Eesti keel 370 aastat tagasi